full screen background image
  Kaiu Põhikool  

Õppetöö korraldamine uuel aastal

Mistahes mahus kontaktõpet korraldades on oluline järgida ennetusmeetmeid, kuidas viiruse tingimustes õppetööd ohutult korralda. Haridus- ja Teadusministeerium on selleks koostöös Terviseametiga pannud kokku ülevaatliku materjali, mille leiate meie kodulehelt.

Juhime tähelepanu, et Vabariigi Valitsuse korraldusega on kontaktõppe läbiviimine alates 11. jaanuarist osaliselt piiratud üksnes Harjumaal ja Ida- Virumaal. Teistes Eesti piirkondades üleriigilisi piiranguid kontaktõppes osalemiseks üld-, kutse- ja kõrghaiduses ette nähtud ei ole.

Konkreetses piirkonnas, koolis või õpperühmas on lähtudes epidemioloogilisest olukorrast võimalik vajadusel distantsõpet kohaldada. Sellega seoses juhime koolijuhtide ja -pidajate tähelepanu järgmisele:

  • Distantsõppeks peab olema mõjuv põhjus.
  • Otsuse tegemisel tuleb kaaluda kontaktõppe piiramisega kaasnevat võimalikku negatiivset mõju õppe-eesmärkide saavutamisele ja õpilastele seadusega ette nähtud hüvede ja teenuste osutamisele (tugiteenuste osutamine, õpilase üle järelevalve tagamine õppepäeva vältel, koolitoidu pakkumine jne). Epidemioloogiline risk peab olema Tervisameti hinnangul piisavalt tõsine, et vaatamata võimalikele negatiivsetele mõjudele oleks distantsõppe kohaldamine vajalik ja põhjendatud.
  • Rõhutame, et distantsõpe ei ole üldjuhul sobilik õppeviis I kooliastme õpilastme õpilastele ja HEV õpilastele. Väga põhjalikult tuleb kaaluda distantsõppe rakendamist ka II kooliastme õpilaste ja lõpuklasside puhul. Kõigi nende gruppide puhul tuleb eriti tähelepanelikult ja väga tõsiselt hinnata distantsõppe võimalikku negatiivset mõju õpitulemuste saavutamisele.
  • Distantsõppe puhul on tegemist juhendatud õppega. Juhendatud õppena ei saa käsitleda õpet, kus õpilase iseseisev töö mõnes õppeaines moodustab üle poole kogu õppe mahust. Seega eeldab tulemuslik distantsõpe ka veebitundide läbiviimist, kus õpilased ja õpetajad on vahetus kontaktis.
  • Otsuse tegemise aluseks on epidemioloogiline olukord. Sellest tulenevalt peab otsus põhinema Terviseameti konkreetsetel soovitustel.
  • Terviseameti soovitus peab olema antud kirjalikult taasesitatavas vormis. Kui arutelud ja konsultatsioonid on toimunud suuliselt, tuleb konkreetne soovitus vormistada ka kirjalikult.
  • Õppekorralduslike otsuste tegemine (nt erinevate õppeviiside kasutamine, päevakava ja tunniplaani koostamine, õppe juhendamine) on kooli pädevus. Kui distantsõppes lepitakse kokku näiteks omavalitsuse tasandil, tuleb konkreetsed õppekorraldust puudutavad otsused kehtestada ka kooli tasandil.
  • Distantsõppe rakendamise korraldus peab olema kajastatud kooli dokumentides (õppekavas, kodukorras, päevakavas).

Harjumaal ja Ida-Virumaal jätkub 11. jaanuarist osaline distantsõpe

11. kuni 17. jaanuarini tohivad kontakttegevustes osaleda üldhariduskoolide 1.?4., 9. ja 12. klassi õpilased.

Kõigis teistes klassides ning kutseõppeasutustes ja kõrgkoolides võib kontakttegevusi läbi viia vaid õppijatele, kes:

  • vajavad hariduslikke tugiteenuseid;
  • vajavad õpetaja hinnangul konsultatsioone õpitulemuste saavutamiseks;
  • sooritavad praktilist õpet, eksameid, teste või osalevad olümpiaadil.

Lasteaiad ja –hoiud jäävad avatuks. Piiranguid ei kohaldata koolidele, kus enamik õpilasi on tõhustatud või eritoel. Samuti saavad kontaktõppel jätkata HEV õpilaste klassid.

  • Kontakttegevuste puhul peab toimuma tegevuse iseloomu arvesse võttev hajutamine. Õpperuumi väliselt võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.
  • Oluline on vähendada kontaktide hulka nii õppijate kui koolipersonali vahel.
  • Siseruumis kantakse maski. Kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.
  • Tagada tuleb desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt.

Kuni 17. jaanuarini on Harjumaal ja Ida-Virumaal keelatud sisetingimustes toimuv noorsootöö, huvitegevus ja -haridus, täienduskoolitus ja –õpe ning sport. Tegevusi võib läbi viia üksnes distantsilt. Välitingimustes on need lubatud kuni 10-liikmelistele rühmadele ja juhendajale.

Noorsootöö ning huvitegevus ja -haridus, täienduskoolitus ja -õpe on siseruumides lubatud üksnes nende gruppide põhiselt, kes kontaktõppes igapäevaselt kokku puutuvad. See tähendab näiteks, et kui pärast tunde on huvitegevusena ette nähtud kooli ruume toimuv robootikaring, kus osalevad ühe lapsed, võib ringi tegevus toimuda. Oluline on jätkuvalt vältida eri klasside, gruppide ja rühmade kokkupuuteid.

Pärast vaheaega taastub suuremas osas Eestist kontaktõpe

Teistes maakondades on alates 11. jaanuarist lubatud kontaktõpe nii üldhariduskoolides, kutseõppeasutustes kui kõrgkoolides. Võimalike piirangute rakendamise otsustavad Terviseamet ja koolipidaja, võttes arvesse Haridus- ja Teadusministeeriumi stsenaariumeid ning Terviseameti ja teadusnõukoja soovitusi.

Kontakttegevusi läbi viies tuleb järgida viiruse leviku pidurdamiseks vajalikke meetmeid: hajutamine, kontaktide vähendamine, hügieeninõuded, soovitame kanda maski ning järgida ülalviidatud juhiseid.

Noorsootöö, huviharidus ja -tegevus, sportimine, täienduskoolitus ja täiendõpe üle Eesti

Alates 11. jaanuarist on siseruumides sportimine, treenimine, noorsootöö, huviharidus ja -tegevus, täienduskoolitus ja täiendõpe lubatud, kui on täidetud järgmised tingimused:

  • rühma suurus kuni 11 inimest, sealhulgas treener või juhendaja ning peab olema tagatud, et ei puututa kokku teiste rühmadega;
  • ruumi täituvus võib olla kuni 50%;
  • tuleb kanda maski, välja arvatud juhul, kui see pole töö või tegevuse iseloomu tõttu võimalik. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
  • ühiskasutatavad esemed tuleb desinfitseerida pärast igakordset kasutamist;
  • tegevuse korraldaja peab tagama desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

Välitingimustes on sportimine, treenimine, noorsootöö, huviharidus ja -tegevus, täienduskoolitus ja täiendõpe lubatud, kui on täidetud järgmised tingimused:

  • rühma suurus kuni 25 inimest, sealhulgas treener või juhendaja ning peab olema tagatud, et ei puututa kokku teiste rühmadega;
  • ühiskasutatavad esemed tuleb desinfitseerida pärast igakordset kasutamist;
  • tegevuse korraldaja peab tagama desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

Rühma suuruse piirangud ei kohaldu:

  • riikliku õppekava järgsele tegevusele, sh kõrgkoolid;
  • spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sh Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele;
  • riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning
  • puudega isikute tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele.

Valitsus eraldas haridus- ja noortevaldkonna kriisitoetuseks üle 4 miljoni euro

Haridus- ja noortevaldkonna uute kriisitoetuste maksmiseks on 2021. aasta jaanuaris ette nähtud eelarvelised vahendid kogusummas 4 259 750 eurot. Vältimatute püsikulude katmiseks mõeldud toetust saavad taotleda eraüldhariduskoolide pidajad ning erahuvihariduse ja –tegevuse pakkujad üle Eesti. Ida-Virumaa ja Harjumaa toetused on suuremad kui mujal Eestis, sest neis maakondades on piirangud olnud rangemad.

Teavitame sihtrühmi taotlemise tingimustest esimesel võimalusel.
Rohkem infot: www.hm.ee/kriisitoetus

Lisainfo:

Haridus- ja teadusministeeriumi infotelefonid 5690 0353 ja 5690 0340 ning e-post info@hm.ee.

Julgustame kõiki kohalikke omavalitsusi mistahes piirkondlike erisuste ja muude küsimuste korral pöörduma Terviseameti regionaalosakondade poole: